Extra vergine Bio külmpressitud oliiviõli, 1 l / DI VITO

Selle Di Vito extra vergine oliiviõli valmistamisel on kasutatud osaliselt Hispaania või Kreeka päritolu bioloogilisi oliive. See võimaldab pakkuda soodsamat hinda- Itaalia oliivide hind on käsitsi korjamise tõttu kõrgem.

Bio sertifikaat: I.C.E.A (Institute for Ethical and Environmental Certification)

Oliivisordid: Gentile of Chieti, Frantoio, Leccino, Hispaania ja Kreeka oliivisordid.

Saagikus: 18%

Organoleptilised omadused

Happelisus: 0,35 - 0,50 kraadi pudelisse villimisel.
Värv: intensiivne kuldkollane, heleroheliste varjunditega

Lõhn: puhas oliivilõhn, milles kerget puuvilja ja taimede hõngu
Maitse: tasakaalustatud, pehme, kergelt puuviljaline.
Gastronoomia: Soodsama hinna tõttu sobib ka praadimiseks ja küpsetamiseks. Sobib suurepäraselt ka traditsiooniliste toitude maitsestamiseks, nt supid, pastaroad, juustud, salatid jne.

Mis on Extra vergine oliiviõli ?

Extra vergine oliiviõli saadakse värskelt purustatud oliivimassi tsentrifuugimisest. Extra vergine oliiviõli valmistamisel 1. Oliivid pressitakse külmalt 2. Oliivimass tsentrifuugitakse, st et viljalihamassi ei pressita. 3. Oliivimassi ei kuumutata ega lisata mingeid lisandeid.

Miks on extra vergine oliiviõli kallim ?

Kuumutatud oliivide pressimisel saadavast oliivimassist saab toota suurema koguse õli. Samuti saab oliivimassist rohkem õli, kui seda tsentrifuugimise asemel pressitakse. Extra vergine oliiviõli on oliiviõli parim osa. Valides extra vergine oliiviõli, tuleks eelistada väiksemaid tootjaid, kuna suurtootjad kasutavad ülivõimsaid tsentrifuuge, mille õli väljutamise jõud on praktiliselt analoogne õlipressi tootlusega.

Mida sisaldab extra vergine oliiviõli ?

Oliiviõli sisaldab mitmeid antioksüdante mida ei leidu teistes õlisortides. Oleiinhape on peamine oliiviõlis leiduv antioksüdant mis uuringute põhjal kaitseb mitmete vähiliikide eest. Oliiviõlis leiduvad monoküllastamata rasvhapped kaitsevad südame- veresoonkonna haiguste eest. Need rasvhapped alandavad üldkolesterooli taset ning vähendavad versooni kahjustava oksüdeerunud kolesterooli hulka. Oliiviõli on ka omega-9 rasvhapete allikas ning sisaldab rohkesti E-vitamiini (1,6 milligrammi teelusika kohta). Oliivid sisaldavad veel mitmesuguseid fenoolseid ühendeid ja flavonoide ning vitamiine A, D ja K. Oliiviõlil on põletikuvastane toime ning ta aitab ennetada lisaks südamehaigustele ja vähile ka astmat ning artriiti. Vahemere maades on nende  haiguste esinemissagedus tunduvalt väiksem ja inimeste eluiga Euroopa pikim (Itaalias on keskmine eluiga naistel 84,1 ja meestel 78,6 aastat). Oliiviõli kasutamine aitab ka alandada veresuhkrut ning triglütseriide veres ning on sobilik diabeetikutele.

Kas extra vergine oliiviõli tohib kasutada praadimiseks ?

Rahvusvaheline Oliiviõli Nõukogu IOOC ( International Olive Oil Council) deklareerib alljärgnevat: “Extra vergine oliiviõli on kõige stabiilsem olemasolev rasv. Ta hakkab suitsema alles 185 ja 204 kraadi vahel. Tema maitseomadused ei muutu ja teda pole raske seedida ka juhul, kui sama õli on kasutatud praadimiseks mitu korda. “

Massitootmises valmistatavad odavamad oliiviõlid hakkavad aga suitsema palju madalamal temperatuuril. Toitude valmistamise temperatuuri-tabel on järgmine: 1. Suure vee sisaldusega toidud: juurviljad, kartulid, puuviljad- kuumus “keskmine” 130-145 kraadi. Paneeritavad toidud, toidud mis moodustavad kooriku- kuumus “kõrge” 155-170 kraadi. Kalad, kroketid jms mida praetakse kiiresti suures hulgas rasvas- kuumus “väga kõrge” 175-190 kraadi. Seega on jutt nagu ei tohiks extra vergine oliiviõli kasutada praadimiseks, lihtsalt müüt. Itaallased valmistavad kõik toidud extra vergine oliiviõliga. Siiski me ei soovita praadida extra vergine õliga-  seda õli kalli hinna tõttu ! Extra vergine oliiviõliga toidu praadimine on meie kliimas luksus- seda saavad endale lubada Vahemeremaade elanikud. Ja olenemata õlisordist tasuks meeles pidada, et praetud toite võiks tervise huvides igaljuhul vältida.